Hüvasti Liepāja!

Hommik on sombune, kuid hommikusööki sööma minnes näen rõõmsaid turiste. Minu seiklus lõppeb siin ja jätkub mujal. Jääb loota, et sellest nädalast on kasu ka edaspidiseks. Nägin palju toredat ja palju parendamist vajavat. Kuid hea on tõdeda, et inimesed on soojad ja avalad. Sind võetakse hästi vastu, kui ise lähed heade kavatsustega. seda näitab aeg kas sellest nädalast sünnib pikem sõprustee või jäigi põgusaks kohtumiseks, igal juhul on tore näha, et meie eriala ikka elab ja tasub õpetada, sest on veel noori ja keskealisi, kes seda soovivad õppida ja hiljem ka sellel erialal tööd teha.

Tartu on vaid 6,5 h tee kaugusel, terve tee saadab mind sompus ilm ja ka Tartu võtab vastu mind novembrile tavapärase sompus ilma ja õhtuse hämarusega.

Uute kohtumisteni!

Iga pidu saab kord otsa...

Kätte jõudnud minu viimane päev Liepājas. Olen palutud külastama tundi. On I kursuse tund ja õpilastel oli koduseks tööks teha ettekanne oma iidolist, kes peaks olema ka üldtuntud inimene Lätis. Tuli kommenteerida tema riietumisstiili ja samas soovitada kolme erineva teemaga kostüümi, neist esimene kontoristiil, teine õhtu ooperis ja kolmas vaba aeg merel jahiga sõites. Õpilane pidi tegema power point esitluse ja siis ise sinna juurde ka rääkima. Grupi suuruseks oli 15 õpilast ja neist kahel oli ka kodune töö tehtud, samas lepiti kokku ka hindamine, et järgmistel kordadel sellist asja ei juhtuks. Siin näen, et maailm on ikka endine, noored on ikka noored ja seda on rõõm vaadata.

Ligita lubab meid kutsuda võistlustele kevadel. Loodan, et saame osaleda. Oleks tore saada üks sõpruskool juurde. Kuulen, ka et neil olla kunagi Tallinna kooliga head suhted aga siis ümberkorraldusete käigus hariduse vallas (koolide ühinemine jne), olid suhted katkenud. veel on nad koostööd teinud Narva Kutsekooliga.

Jätan Ligita ja teiste õpetajatega hüvasti, sees on hea tunne, et kuigi ei saanud ma kokkulepet ettevõtetega, siis kool on valmis koostööd tegema ja võib olla sünnib sellest midagi uut ja toredat, sest metalliklass ja auto töökoda jätab oma uhkete uute seadmetega võrratu mulje. Kahjuks küll kolm aastat pole puiduosakond kursust avada saanud õpilaste vähesuse tõttu, loodame, et uuel aastal tuul pöördub ja nad saavad avada puutöö kursused, sest praktikabaas on imeline ja tänapäevaste seadmetega sisustaud.

Külastan veel randa, kus kena promenaad ja ees väiksed pargid ja puude alleed. Juba nädal olen märganud teel väikseid metallist noote, siin on ju kuntsinike ja muusikute linn 😃

Jalutan linnapeal ringi, sest ilm on täna ilus ja vahepeal paistab isegi päike pilve tagant. Kogun jõudu, et homme taas tagasi sõita koju. Uute taaskohtumisteni Liepājas.

Tänaval on näha väikseid noote, mis juhatavad Sind kontsertmaja juurde või mõne teise toreda kulutuurilise koha juurde.

Lauma Lingerie

Täna saan külastada Lauma Lingerie tootmist, vastuvõtt on ülisoe, kõike räägitakse ja peaaegu ei näidata midagi :) See on tootmise saladus. Toodete kohta pakutakse kataloog ja saame veidi jalutada eksperimentaal tsehhis, kus õmbleb 5 õmblejat näidiseid, on konstruktor tehnoloog ja juurdelõikaja komplekteerija. Veel saan teada, et nende tootmine on ikka samas hoones, kus on 240 töölist, veel suudetakse tootmist hoida kodumaal. Ka kiidetakse kooli, sest igal aastal keegi ikka tootmisesse tööle asub. Siit leiad kodulehe https://laumalingerie.com/ võimalus tutvuda toodetega.

Täna on ilm vihmane, vahel sajab vaikselt uduvihma ja siis kallab veidike juurde. Ligita soovitas minna vana sõjaväelaste linnaosa vaatama, kus huvitav arhitektuur ja saab ka mere äärde muulile jalutada. Linnaossa sisse sõites on kaunid punastest tellistest laotud majad seismas ridamisi teineteise kõrval, osad neist kasutusel ja osad kahjuks lagunevad. Majad näevad välja nagu Tondi linnaosas Tallinnas. Edasi tulevad juba veneaja lõpus ehitatud killustiku paneelidega ja glasuurruutudest paneelidega 5 kordsed majad, ajast räsitud. Rõdud on oma tahtmise järgi ümber ehitatud ja igasugune ilu on kadunud. Autoga ringi tiirutades, et mereäärde jõuda, märkan majade vahel uhket katoliku kirikut, mis kuidagi antud olustikku ei sobitu.

Kahjuks ümbritsevad kirikut sellisest ajastust majad, kõik kuidagi trööstitu. Siiski astun kirikusse, et tunda pühaduse hõngu. Oma patud üles loetud ja küünlad süüdatud, väljun kirikust, hing kergem.

Edasi sõidan mere äärde, et vähemalt vaadata üle, kus ja kuidas. Muul on olemas ja näen isegi muuli lõpus mõnda inimest liikumas, ise jätan küll muulil jalutamise vahele, sest vihma hakkab aina rohkem kallama ja mantel saanud juba läbimärjaks, tunnen ka varvastes külma ligi hiilimas. Otsustan leida söögikoha, kus veidi keha kinnitada ja ka sooja saada. Sõidan tagasi kesklinna. Leian kauni hoovi, siin asub hotell Roma, pakutakse süüa nii restoranis kui kohvikus, hinnad tööinimesele sobivad ja teenindamine väga kena.

.

Lauad ehitatud vanadele singerimasinatele nii, et tunne on kodune :)
















Õhtu lõppedes otsustan sõita kõrval vabariiki Leetu, Palangasse, et külastada sealset uhket spa´d. Külm on nii kontidesse pugenud, et saunad on hetkel vägagi teretulnud. Kuna Palanga on vaid u 70km kaugusel ja olen siin oma autoga, siis kasutan võimalust ja ei kahetse seda hetkekski, kui lõpuks soe tagasi kontidesse poeb. https://atostoguparkas.lt/en_US/page/baseinai-ir-pirtys

Merevaiku on siin palju, nii, et lausa infrapuna saun on seest üleni merevaiguga kaetud.

Lauma Fabrics ja koostöö kooliga

Tänane päev algab ettevõtte külastusest. Tehas asub koolist vaid 200 m kaugusel. Ligita räägib headest suhetest ja suurest toetusest, mida materjali näol tehasest saadakse, samas ütleb ka, et nad on õpilastele nõudmise teinud, et minimaalselt kolm nädalat ollakse praktikal tehases, sest sealt tuleb täpsus, kiirus ja oskused.
Lauma Fabrics, on tootmistehas, mille tootmispindala on maailmas 10 kohal ja hõlmab enda all 10 jalgpalli suurust maaala, mastaapsusest rääkida, siis 9. kohal on Boeing´u tehas, kus toodetakse lennukeid.
Oma hiigelaegadel oli tehases tööl 5000 inimest, Sellel maalal oli kõik vajalik tööliste jaoks loodud, siin oli toidupood, kolm sööklat, kaks raamatukogu, arstiabi, ühesõnaga kõik, mis aitaks inimesel püsida tootmise juures ja teha mugavaks igapäeva toimingud.

Tänapäeval on aga asjalood sellised, et kanga tootmine võtab enda alla kogu pindalast vaid veerandi, ülejäänud tehase ruumid on välja renditud või seisavad tühjana.

Alljärgnevad pildid on võetud internetist, kuna tootmine on salastatud ja sees pilte teha ei lubatud.

Tootmine on ülivõimas. Kangaid mida seal toodetakse katsetakase läbi kohalikus laboratooriumis, kus töötatakse välja ka värvid, millega nii kangaid kui kumme, paelu ja muud pesu juurde käivat tarviliku pudukaupa värvitakse.
Kangad toodetakse valged ja värvitakse vastavalt soovile. Pitse toodetakse erinevaid värve ja mustreid nii palju korraga, et silme eest võtab kirjuks. On seadmeid, mida kontrollib inimene ja uuematel seadmetel on robotsilm kontrollijaks, kõik defektid eemaldatakse ja antakse kvaliteedi suhtes võimalikust parim.
Kummi ja paela tootmise tsehhis käib töö ööpäeva ringselt ehk kolmes vahetuses, sest seadmeid seisma jätta pole soovitav, neid olevat taaskäivitada keeruline.
Jutust jääb kõrvu, et raske on hoida ennast veepeal, kuna aasiast tulev kaup uputab maailma, kõrvu jääb kõlama ka lause, et kuigi aasias ei kehti euro normid, siis kahjuks hinna soodsuse tõttu ostetakse sealt kaupa, mis ei pruugi olla meie tervisele ohutu, see-eest on aga soodne. Jääb üle vaid loota inimeste teadlikusele.
Lahkume ettevõttest ja sees on kummaline tunne, kunagist hiilgust  püüatakse elus hoida, hoolimata kõigest. Kuigi siia on jäänud veel vaid eksperimentaaltootmine ja kogutoodang toodetakse juba Valgevenes, siis siiski ei kaota omanikud lootust, et kord saab tootmine koju tagasi toodud, sellest ka pidev koostöö kooliga. Minul jääb loota ja soovida vaid head jaksu neile ja unistuste täitumist.
Kuna eilne õhtu venis pikale, siis täna peale lõunat saan vaba aja linnaga tutvusmiseks. Kuigi sajab vihma, otsustan jalutada linna ja külastada muuseumi, kus üleval Aleksandr Vassiljevi näitus möödunud sajandi II maailmasõja aja moest aastatest 1938-1945, näitusel on püütud saavutada ka selle aja keskkonda. Alljärgnevad pildid vast suudavad seda veidi Teieni tuua.

Hommikumantel on valmistatud kuusnurksetest kangatükkidest, ilmselt kanga puuduse tõttu ja kogu hommikumantel oli õmmeldud käsitsi.

Mustal pitskleidil on peale tikitud litritega lilleõied.
Sinisel kleidil päritest tikand, mis jätab mulje, et tegu on jaki ja seelikuga

Eva Browni kleit

Juhin tähelepanu asjaolule, et alloleval kleidil on nööpaugud töödeldud kangaga!

Õhtu lõppedes külastan kohalikku spa keskust, et ikka päriselt soe endasse tagasi saada saunast sauna käies 😀  Soovitan soojalt, pilet kogu keskuse külastamiseks maksab 12 eur, küll aga pead teadma, et rätik tuleb endal kaasa võtta. Infot leiad siit https://loc.lv/lv/baseins-spa/

Kool saab tuleval aastal 100 aastaseks

Päev algab taas koolis ja täna pakutakse väikest etteastet moedemostratsiooni näol. Kolmanda kursuse õpilastele on antud ülesanne teha kollektsioon
"Mood 100 aastat tagasi tänapäevases võtmes"
Kuigi sünnipäev tulemas alles järgmisel aastal, siis ettevalmistused juba käivad ja õhus on tunda uhkust ning ärevust eelseisva juubeli ees.

Õpilaste ülesanne oli leida pilte 100 aasta tagusest moest, panna kokku kollaaž ja siis modelleerida üks kleit selle ajastu järgi nii, et oleks tänapäevases võtmes. Kleidid pidid omavahel moodustama kollektsiooni. Kangad on saadud annetuste näol Lauma Fabrics´st. Hiljem peale korduvaid esitlusi on võimalus neid osta.

Oma tööd esitledes tuli power pointis näidata kuidas ideede ammutamine käis, milline oli 100 aasta tagune mood nii rõivastuses, aksessuaarides, kui ka soengus ja meik up´is. Modell kandis valminud kleiti, rätsep-stilist tehtud soengut ja nägu kenasti jumestatud, ning esitles kogu komplekti.

Peale lõunat, kui kõht täis kohalikus kooli sööklas, kus hinnad hoitakse õpilase ja töötaja sõbralikud, jätkub töö klassiruumides.

Õhtuks on palutud eraldi minu jaoks mehhaanik majja, kes seadistab masinad vastavalt minu kangastele, et õmmelda valmis ühed püksikud. Selleks aga tuleb kõigepealt juurdelõikus teostada.

Detailid välja lõigatud, saan loa minna tegema omale meeldivaid asju. Lähen jalutan linnas, et tutvuda veidi päevavalges selle armsa väikse puust linnakesega, mis vaikselt püüab ennast ellu äratada. Palju on renoveerimisjärgus vanu palkmaju, mis aastasadu vanad.

Samas on ka uued kaubanduskeskused, kuid ei teagi, kas mõjub nii novembri pisut pilvine ja vihmane hall ilm või ootan ise midagi muud, kõik kuidagi veidi väsinud ilmega. Vaid uus uhke kontsertmaja  seisab kanali lähedal - Concert Hall "Great Amber" ja püüab oma sooja merevaigukarva tooniga silma.

Õhtu saabub kiirelt ja taas tuleb sammud seada tagasi kool, kus ees ootab mind Ligita, kellel algamas õhtune hobiõmblejate kursus. Hea tunne valdab mind, nähes, et kuigi väidetavalt oleme euroopas oma ala välja surev liik (sest aasia ujutab turu üle), on ka siin inimesi, kes soovivad peale oma päevatööd tulla ja õppida õmblemist.

Saabub ka mehhaanik ja asun minagi oma tööd tegema. Mehaanik Andrei on lahke ja selgitab ka iga seadme eripärasi ning jagab õpetust ka tehnoloogia vallas. Tema igapäeva töö on vabrikus Lauma Lingerie, õhtuti käib aitamas koole, lisaks tehnikumile on veel kunstikool, kus vaja seadmeid korras hoida.

Nende aluspükste valmistamiseks vajasin 6 erinevat masinat. Nii valmis minu töö ja tänutundega jätan mehhaanikuga hüvasti. Oli väga huvitav kokkusaamine, sest lisaks õmblemisele sain ka seadmete vallas teadmisi, mida õppetöös saan kasutada.

Projekt, mille kaudu saadi sisusatud kolm õppklassi

Esimene päev Karutapja maal ehk Liepājas.

Liepāja

Kas tead, kus asub selline linn nagu Liepāja? Ei! Mina ka ei teadnud, nii olingi nõus, kui kevadel pakuti, et Riiast veidi edasi asub selline linn nagu Liepāja ja seal on kool, Liepājas Valsts Tehnikums, kus samuti õpetatakse õmblemist, erialaks on rätsep-stilist 4 tase. Asusin siis antud kontaktiga sidet looma ja kõik sujus, sai kokku lepitud aeg, millal võib teele asuda ning nii kooli kui sealseid erialaga seotuid ettevõtteid külastada. Sel hetkel meenus mulle, et vaataks õige järgi, kus asub see armas mereäärne linnake, millest mulle räägiti. Minu hämmastuseks sain teada, et sinna Tartust võtab sõit aega veidi üle 6 tunni, seda loomulikult autoga, võid sõita ka Tallinnast lennukiga :) Täiesti usukumatu, aga see armas mereäärne linn asub üsna Leedu piiri ääres ja meenutab oma olemuselt veidi meie Pärnut. Linn, kus saad liikuda igale poole jalgsi, kui on veidi aega ja kaunist ilma. Ja meretuulega on õhus tunda soolakat hõngu.

Liepājas Valsts Tehnikums http://www.lvt.lv/ võtab mind vastu oma uue renoveeritud majaga. Kooli jõudes, näen ringi siblivaid õpilasi ja sekka mõned õpetajad, kes kiirustavad igaüks omateed. Kostab koolikell ja korraga on koridorid tühjad, kõik on kadunud klassiruumidesse. Mind ootab Ligita Reimane, metoodik- karjääri konsultant ja ühtlasi ka õmblusosakonna juhataja. Kooliga tutvudes saan teada, et koolis õpib 1300 õpilast  ja õpetatakse 24 eriala ehk siis poole väiksem kool kui meil Tartus. Õmblusklassid on sisustatud väga moodasalt, peamiselt kasutatakse JUKI seadmeid, kuna need võimaldavad õmmelda õhukesi materjale ja seega on neil võimalus õmmelda pesu. Esindatud on kõik seadmed, mida pesu tootmiseks vaja läheb, isegi on olemas riilimasin. Esindatud on ka  juurdelõikusseadmed nagu liikuva lintnoaga statsionaarne- ja jäigalt kinnitatud noaga juurdelõikusmasin.

Koolis kehtib põhimõte, et õppeklassides olevad seadmed peavad olema kõige paremad ja
uuemad, et lõpetajad, kes asuvad tööle, saaksid tööl olla edumeelsed ja oskajad. Seadmed on saadud läbi projektide ja võimaldatud selleks, et säilitada juurdekasvu õmblejate näol. Läti on tuntud ka, kui aluspesu tootja maa. 

Selleks päevaks saab kooli tutvustusega ühele poole ja lepime Ligitaga kokku õhtuse kohtumise hotelli ees, et minna vaatama Isamaakaitsjate auks korraldatavat mälestusetendust ja sellele järgnevat tõrvikutega rongkäiku. Sel aastal tähistatakse 100 aasta möödumist Bermonti vägede võidu saavutamisest ja sündmuse mälestamise traditsioonina peetakse 11. novembril üle kogu riigi tõrvikurongkäike. Ligita sõnul on Lāčplēsis´se ehk "Karutapja" päeva tähistamine Liepājas erilisel kohal, kohalikud inimesed peavad seda auks, et ikka ja jälle tulla kokku ja mälestada hukkunuid. Kuigi kõik toimub läti keeles, nii laulud, kui ette loetud katked kirjadest, mida saatis 15. aastane noormees oma kallimale Riia linna kaitstes, siiski tundub mulle hetkel, et mõistan kõike. Ilmselt tuleb see kaasa meie DNA koodiga, sest oleme ju ka meie eestlased ennast kord vabaks võidelnud. On meilgi kõigil omad jutud, meenutused ja mälestused. Lauludest ja tantsudest rääkimata.