neljapäev, 14. november 2019

Kool saab tuleval aastal 100 aastaseks

Päev algab taas koolis ja täna pakutakse väikest etteastet moedemostratsiooni näol. Kolmanda kursuse õpilastele on antud ülesanne teha kollektsioon
"Mood 100 aastat tagasi tänapäevases võtmes"
Kuigi sünnipäev tulemas alles järgmisel aastal, siis ettevalmistused juba käivad ja õhus on tunda uhkust ning ärevust eelseisva juubeli ees.


Õpilaste ülesanne oli leida pilte 100 aasta tagusest moest, panna kokku kollaaž ja siis modelleerida üks kleit selle ajastu järgi nii, et oleks tänapäevases võtmes. Kleidid pidid omavahel moodustama kollektsiooni. Kangad on saadud annetuste näol Lauma Fabrics´st. Hiljem peale korduvaid esitlusi on võimalus neid osta.
Oma tööd esitledes tuli power pointis näidata kuidas ideede ammutamine käis, milline oli 100 aasta tagune mood nii rõivastuses, aksessuaarides, kui ka soengus ja meik up´is. Modell kandis valminud kleiti, rätsep-stilist tehtud soengut ja nägu kenasti jumestatud, ning esitles kogu komplekti.




Peale lõunat, kui kõht täis kohalikus kooli sööklas, kus hinnad hoitakse õpilase ja töötaja sõbralikud, jätkub töö klassiruumides.
Õhtuks on palutud eraldi minu jaoks mehhaanik majja, kes seadistab masinad vastavalt minu kangastele, et õmmelda valmis ühed püksikud. Selleks aga tuleb kõigepealt juurdelõikus teostada.



Detailid välja lõigatud, saan loa minna tegema omale meeldivaid asju. Lähen jalutan linnas, et tutvuda veidi päevavalges selle armsa väikse puust linnakesega, mis vaikselt püüab ennast ellu äratada. Palju on renoveerimisjärgus vanu palkmaju, mis aastasadu vanad.
Samas on ka uued kaubanduskeskused, kuid ei teagi, kas mõjub nii novembri pisut pilvine ja vihmane hall ilm või ootan ise midagi muud, kõik kuidagi veidi väsinud ilmega. Vaid uus uhke kontsertmaja  seisab kanali lähedal - Concert Hall "Great Amber" ja püüab oma sooja merevaigukarva tooniga silma.



Õhtu saabub kiirelt ja taas tuleb sammud seada tagasi kool, kus ees ootab mind Ligita, kellel algamas õhtune hobiõmblejate kursus. Hea tunne valdab mind, nähes, et kuigi väidetavalt oleme euroopas oma ala välja surev liik (sest aasia ujutab turu üle), on ka siin inimesi, kes soovivad peale oma päevatööd tulla ja õppida õmblemist.

Saabub ka mehhaanik ja asun minagi oma tööd tegema. Mehaanik Andrei on lahke ja selgitab ka iga seadme eripärasi ning jagab õpetust ka tehnoloogia vallas. Tema igapäeva töö on vabrikus Lauma Lingerie, õhtuti käib aitamas koole, lisaks tehnikumile on veel kunstikool, kus vaja seadmeid korras hoida.






Nende aluspükste valmistamiseks vajasin 6 erinevat masinat. Nii valmis minu töö ja tänutundega jätan mehhaanikuga hüvasti. Oli väga huvitav kokkusaamine, sest lisaks õmblemisele sain ka seadmete vallas teadmisi, mida õppetöös saan kasutada.

Projekt, mille kaudu saadi sisusatud kolm õppklassi


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar